KONVERENTS

“Nullist nullini! Ehituse jätkusuutlik elutsükkel”

07. oktoober 2025

Tallinna Tehnikaülikooli peahoone aulas toimuv konverentsipäev toob kuulajateni rohepöörde aktuaalsuse. Tähelepanu pööratakse kogemuslugudele nii projekteerija, ehitaja kui ka kasutaja seisukohalt. Analüüsitakse tänast olukorda Eestis ja välismaal, kuid nähakse veel tuleviku väljavaateid. 

Kuulajad saavad praktilisi näpunäiteid, mida rakendada oma igapäevatöös. Hea võimalus esitada küsimusi oma ala spetsialistidele.

Täiendusõppe punkte (TP) on võimalik saada ainult kohapeal osalemisega.

Kogu koolituse läbinud saavad ehituse inseneeria kutseala täienduskoolituse punkte: 5.5 TP (EEL- i poolt hinnatud)

Registreeri konverentsile siit

AJAKAVA

10.00 - 10.15 Konverentsi avasõnad

I plokk - Tuleviku kavandamine ja ringmajanduse suund (10.15 - 12.10)

  • „Milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid on vaja tulevikus keskkonna kavandajatel ja ehitajatel“ - Simo Ilomets

  • “Energiatõhususest ei piisa: miks rohepööre algab ringmajandusest” - Anu Kull

  • “Tehnovõrkude projekteerimise väljakutsed rohepöörde ajastul: kaugküte ja -jahutus kui kestliku linnaruumi selgroog” - Kaspar Kasepõld

12.10 - 12.50 Lõunapaus

II plokk - Rohepööre praktikas (12.50 - 14.35)

  • “Kuidas rohepööre ehitusse ära mahub?” - Deniss Berman

  • “Ehituse jalajälje vähendamine Verston Eesti Rail Baltica objektide näitel” - Alan Muruväli

  • “Kõik uus on hästi unustatud vana ehk materjalide taaskasutus” - Maari Idnurm

14.35 - 15.00 Kohvipaus

III plokk - Andmete ja kvaliteedi mõju kestlikkusele (15.00 - 16.10)

  • “Kvaliteetsete algandmete roll jätkusuutlike otsuste tegemisel” - Sander Sein

  • “Varjatud puudus - kõige kallim töö ehitusprotsessis” - Margus Sarmet

Korraldaja jätab endale õiguse teha muudatusi ürituse sisus ja ajakavas.

ESINEJAD

Kaspar Kasepõld

„Tehnovõrkude projekteerimise väljakutsed rohepöörde ajastul: kaugküte ja -jahutus kui kestliku linnaruumi selgroog”

Kaspar Kasepõld on insener ja ettevõtja, kellel on üle 15 aasta kogemust soojusenergeetika ja tehnovõrkude projekteerimise valdkonnas. Ta on HeatConsult OÜ tegevjuht ning Eesti Soojustehnika Inseneride Seltsi kutsekomisjoni liige. Tema töö on keskendunud kaugkütte ja -jahutuse lahenduste arendamisele, pakkudes praktilisi teadmisi nii suurtest infrastruktuuriprojektidest kui ka rohepöörde väljakutsetest inseneritöös.

Sander Sein

„Kvaliteetsete algandmete roll jätkusuutlike otsuste tegemisel”

Olen hingelt maailmaparandaja ning viin oma eesmärki ellu muutes olemasolevate ehitiste hindamist ja haldamist jätkusuutlikumaks. Keskendudes peamiselt sildadele ning otsuste aluseks olevate algandmete kvaliteedile, olen aidanud mitmetel erinevatel arengumaadel, nagu näiteks Saint-Lucia, Rwanda või Paapua Uus-Guinea, välja töötada varahaldussüsteeme ning koolitanud uusi eksperte. Lisaks olen panustanud mitmetesse teadus- ja arendusprojektidesse, alates betooni omaduste ja olemasolevate konstruktsioonide detailsest uurimisest kuni strateegiliste rahaliste ja ligipääsetavuse teemadeni. Hetkel töötan ettevõttes, GScan, kus aitan arendada müüon tehnoloogiat ehitusturule sobivaks mittepurustavaks hindamismeetodikaks.

Alan Muruväli

„Ehituse jalajälje vähendamine Verston Eesti Rail Baltica objektide näitel“

Alan Muruväli, Verston Eesti OÜ ehituse valdkonnajuht alates 2023. aastast.

Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli transpordiehituse erialal.

Tegutsenud teedeehituses alates 2005. aastast, sh aastatel 2009–2023 TREV-2 Grupi projektijuhina. On ehitanud neljarealisi maanteelõike Tallinn–Tartu maanteel (Kose–Ardu lõik) ja Tallinna ringteel (Kanama–Valingu lõik).

Omab teedeehituse tase 8 ja sillaehituse tase 7 kutsetunnistusi.

Deniss Berman

„Kuidas rohepööre ehitusse ära mahub?“

Deniss Berman on Nordecon AS-is töötanud alates 2015. aastast, kui ta alustas tööd Nordeconi KVVKJ projektijuhina, seejärel osakonna juhatajana ning eelarvestamise ja eritööde divisjoni juhina.

Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse ning Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika magistri õppekavad. Varasemalt on Deniss töötanud nii Eesti kui Läti ehitusettevõtetes erinevates rollides. Deniss omab ehitustegevuse juhtimises volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 8. kutsetaset ning on Eesti kütte- ja ventilatsiooniinseneride ühenduse liige.

Anu Kull

„Energiatõhususest ei piisa: miks rohepööre algab ringmajandusest“

Peale ääretult põnevat teekonda tööstusettevõtte juhina, kutsekooli valdkonnajuhina ning ministeeriumi nõunikuna, olen jõudnud tagasi oma kutsumuse juurde. Olen konsultant,  ettevõtja ja Taasterahastu OÜ rajaja. Me aitame ehitussektori ettevõtetel orienteeruda roheleppe tehnilises raamistikus ning koostame selleks vajalikke analüüse ja dokumente. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli geograafina ning Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna tööstusökoloogina.

Maari Idnurm

„Kõik uus on hästi unustatud vana ehk materjalide taaskasutus“

Maari Idnurm on volitatud ehitusinsener tase 8 ja Ekspertiis ja Projekt OÜ juhatuse liige, kellel on ulatuslik kogemus ehitusalaste uuringute, inseneride koolitamise ning ajalooliste hoonete restaureerimise valdkonnas. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning annab restaureerimisalaseid loenguid Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis ja Eesti Kunstiakadeemias. Maari Idnurm kuulub Eesti Ehitusinseneride Liidu volikokku ning on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomi Narva Kolledži projekteerimise eest ja tunnustatud 2023.aastal Muinsuskaitseameti poolt kui parim uurija.

Simo Ilomets

„Milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid on vaja tulevikus keskkonna kavandajatel ja ehitajatel“

Simo Ilomets on Tallinna Tehnikaülikooli Ehitus- ja arhitektuuri instituudi vanemlektor, kelle uurimisvaldkonnad on ehitusfüüsika, ehitusmaterjalid ja hoonete energiatõhusus.

Ta on praktiseerinud eksperdi ja projekteerijana Sweco EST OÜ-s ning Hausi OÜ-s.

Ilomets on juhtinud TalTechi ehitusmaterjalide laborit ja panustanud riiklikesse töörühmadesse, sealhulgas ligipääsetavuse teemadel.

Tema töö ühendab teaduse, praktika ja poliitikakujundamise, et arendada kestlikku ehitatud keskkonda.

Margus Sarmet

„Varjatud puudus - kõige kallim töö ehitusprotsessis“

Minu ehitusalane karjäär algas 14 aastasena lammutusprahi kärutamisega. Sellele järgnesid mööblitisleri amet, kõrgtööd ehituses, SBS katused, palkmajad, geodeesia teedeehituses ning siis juba insenerina omanikujärelevalve teostamine, projekteerimine ja projekteerimise projektijuhtimine ning ekspertiisid ja auditid. Tänase ehitusseadustiku ja selle alamaktide koostamise ajal juhtisin ehitussektorit toonases Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja peale seda juhtisin teadus ja arendustegevust seal hulgas RKASis. Viimased kümmeknd aastat olen tegutsenud vabakutseline eksperdina andes arvamusi peamiselt kohtuasjades ja annan loenguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

2024. aasta konverentsi “Tehnosüsteemid” ülekanne on järelevaadatav siit:

2024. AASTA KUULAJATE KÜSIMUSED ESITLUSTELE

„BIM eile, täna ja homme“

Karli Aau

  • Lause on PP ristumised ei ole prioriteetsed on kas minu poolt halvasti väljendatud või kehvasti tõlgendatud. Põhiprojekti ristumised on prioriteetsed kriitilistes kohtades ja kriitiliste osadega. Näiteks ventmagistraalid tehnoruumide läheduses, õhuvõtu ja heitõhukanalid ning isevoolsed kanalisatsioonitorud. Ka ülejäänud magistraalidele peaks ikkagi põhilised kulgemisteed olema teostatavad. Küll aga ei ole mõtet näha vaeva kogu mudeli põhjaliku koordineerimisega kuna peaaegu alati ei jää PP lõplikuks. Toimub muudatusi nii toodete täpsustamisel, tellijal tekib protsessi käigus uusi mõtteid, valitakse teisi ehitustehnoloogiaid, avastatakse varem tähelepanuta jäänud vigu jmt.

  • Mudelist spetsi loomise all mõtlesin ma eelkõige originaaltarkvarast loodud spetsi. Näiteks Reviti puhul Revit Schedule-d, mille eksportimisel ühte Exceli faili tekib spets. Excel on lihtsalt Schedule-ite visualiseerimise viis, kuhu info mudelist kantakse. Kui on soov kasutada ka IFC-mudelit spetside kontrollimiseks, siis peab olema ka projekti alguses kokku lepitud milliseid seadmeid, mis täpsusega mudelis kuvatakse. Näiteks kui on kalorifeeri segamissõlm, siis kas ta on mudelis täpselt nii nagu skeemil või on ta elemendina „Segamissõlm“ millel on näiteks viide skeemile, kus on täpne spetsifikatsioon.

    Originaalmudeli sisu, ja selle eest mis sisu sealt välja suudetakse eksportida, eest vastutab ikkagi originaalmudeli looja ehk projekteerija. Seda kas sisu vastab kokkulepitule saab kontrollida BIM koordinaator.

  • Ma arvan et enim aitaks BIM-i tulevikku arendada see kui arendustööga tegeldakse süsteemselt ja järjepidevalt. Ning ei pusita üksi oma nurgas vaid uuritakse mis on teiste kogemused ja ollakse valmis ka enda omi jagama. Kui on mingi probleem millele soovitakse leida lahendust, siis mina soovitaks pöörduda Digitaalehituse Klastri poole ning ehk leitakse ka teisi kellel on sama probleem ning ühiselt võimalik ka lahendus leida.

  • Kui olemasolevad hoone osad ja kommunikatsioonid on modelleeritud näiteks punktipilve järgi, siis kindlasti aitab see probleeme ennetada. Küll aga ei aita punktipilve olemasolu üksi vaid kindlasti peab olema ka BIM-koordinaator kes olemasoleva vs. projekteeritava olukorra vastuolusid kontrollida suudaks. Süsteemne ja järjepidev kontroll on see, mis lõpuks nii uue kui ka rekonstrueeritava hoone puhul tulemuse tekitab.

"Arter Kvartali tehnosüsteemid ehitaja pilgu läbi"

  • Büroopindadel palgid ainult jahutuseks, kütteks on radiaatorid ning põrandasisesed konvektorid

  • Küsimus ei ole vaid basseini kohal roostevaba terase mittekasutamisest vaid ka basseiniõhuga kokkupuutes olevate ruumide või ruumiosade kohta. Seda, miks erinevad tootjad kas ei näe ette või ei soovita roostevabast teraasest toodete kasutamist, tuleks küsida tootjatelt. Minule teadaoleva kohaselt võib olla teemaks nikli sisalduse kogus roostevabas terases. Roostevabad pinnad, mida pidevalt puhastatakse, ei oma mingit ohtu. Küsimus on pigem konstruktsioonides , kinnitusmaterjalides ja näiteks torumaterjalis millele tavapäraselt puudub juurdepääs. Selleteemaline ettekanne on leitav EKVÜ kodulehelt eelmisel sügisel toimudnud koolituspäevast “Praktikult praktikule 3”

  • Büroopindade suitsueärarastus on lahendatud suitsueemaldamise büroopinnal asuva torustiku kaudu ning õhu juurdevool tagatakse fassaadil paiknevate ja automaatselt avanevate kompensatsiooniõhuavade kaudu. Suitsueemaldusventilaatorid asuvad hooneosade katustel. Tiguparkla suitsueemaldus toimub samuti tiguparklas asuva torustiku kaudu ning kompensatsioonõhk tagatakse läbi automaatselt avaneva parkla ukse. Väljatõmbeventilaatorid paiknevad keskhoone katusel

  • Nagu ma ettekandes mainisin, siis tehniliste ruumide ruumivajadus ja gabariidid peaksid paika saama arhitekti ja tehnosüsteemide projekteerijate koostöös. Selles osas tuleks tehnosüsteemide projekteerijatel olla julgemad oma nägemust avaldama. Mis puutub küsitud rootoritesse, siis õnneks on rootor oma korpusest mõnevõrra väiksema gabariidiga ning aitab seeläbi kaasa selle vahetusele. Reaalsuses näeb rootori vahetus tavapäraselt välja selliselt kus rootor lõigatakse koha peal tükkideks ning uus tarnitakse sektoritena mis kohapeal kokku pannakse. Isegi kui rootor on ühes tükis eemaldatav, siis selle transport majast välja ja uuega asendamine ühes tükis ei ole võimalik juba väljumisteede või piiratud lifti kandevõime tõttu. Muud seadme osad on kergemini vahetatavad ning üldiselt nende hoolduseks ja vahetamiseks võimalused tagatud. Mainitud 3,5cm on eelkõige murettekitav kuna nii piiri peale sattudes ei saa me kindlad olla kas ehituskonstruktsioonide tolerantside ebasobilikul summeerumisel seade füüsiliselt ära mahub.

  • Olles olnud väga erinevate suurustega ehitusobjektidel, võin oma kogemuse põhjal öelda, et alati on torusüsteemide järelevalve esindatud ühe inimesega. Järelevalve meeskonna määravad reeglina tellija ja järelevalvet teostav ettevõte, samuti ka selle, kas järelevalve paiknev ehitusobjektil või mitte. Kaetud töid toimub tõesti väga sageli ning seega ka ülevaatuseid. Meil on oma rutiin järelevalvega sisse töötatud ning hea on koos töötada kui vaated töövõtetele ja kvaliteedile langevad suures osas kokku

  • Puhastusluukide arv on vastavalt kindlasti suurem. Kuna tavaventilatsioonitorustike kinnituste lahendused vastavalt paigaldusjuhenditele on tugevuse mõttes suure varuga, siis lisanduv koormus ei ole nii suur mis vajaks erilähenemist.

  • Teenindusluugid on kõikidele fan-coilidele ette nähtud, igaühele valdavalt 800x400 teenindusluuk milliseid on seadme kohta kaks tükki kõrvuti. Filtrite vahetus tehakse seinal paikneva sissepuhkeresti avamise kaudu. Kui torustikus on tõkestusi, siis on tarvilik lisada vajalikus koguses puhastusluuke.

  • Arteris on kaks KVVKJ inseneri ning neli EL-TV-NV-AUT inseneri. Kõik insenerid on vähemal või rohkemal viisil kaasatud projekteerimisega. Projekteerijad on projekteerimisega ametis olnud alates 2017 aastast ning täna toimub projekteerimine paralleelselt ehitustegevusega. Enamasti projekteeritakse üürnike siselahendusi. Projekteerimisnõupidamisi on nädalas reeglina 3-4

  • Korterites on kasutatud Flexiti ventilatsiooniseadmeid

  • Kuna tegemist on rendikorteritega ning nende haldamisega tegeleb operaator, siis paljuski on lähtutud operaatorilt saadud lähteinfost

  • Köögikubude torud kulgevad igast korterist eraldi katusele. Kubu rakendamisel avaneb ventilatsioonitorul mootoriga sulg-klapp mis sulgub kubu kasutuse lõppedes.

  • Kvartali peale saime kokku 58 kompaktseadet (AHU), 61 korteri ventilatsiooniseadet ja üle 80 ventilaatori abil töötavat süsteemi, seega üle 200 süsteemi. Kompaktseadmed on ilma tehaseautomaatikaga ning rajatakse eraldi vastavalt tellija lähteülesandele. Valdavalt on kasutusel Siemens ja Schneider

  • Tõstetud põranda kasutamine oli tellija lähteülesande üks põhipunktidest, et saavutada tema poolt soovitud süsteemide paindlikkus. Seda eelkõige voolusüsteemide, aga ka küttesüsteemi puhul. Samuti võimaldab see tõstetud põranda alla paigaldada teatud osa kanalisatsioonitorustikust. Minu seisukoht on, et iga lahendus, mis aitab kaasa korruse lae all tehnosüsteemide ristumiste vältimisele, on hea.

Taavi Telgma

"Hoone mehaaniline suitsutõrje"

Kirill Jermilov

  • Tänapäeval võimalik mudelda väga palju erinevaid asju. BIM protsessi kasutusele võtmisel, oluline aru saada mis info on oluline ja kus info edaspidi kasutatakse. Näiteks, kui BIM kasutakse eelarvestamiseks, siis oluline spetsifitseerida kõik materjalid ja seadmed õigesti. Näiteks – ventilaatorite klass, õhutorustiku tulepüsivus, suitsu kontrollklappide klassifitseerimine jms. Juhul kui õhutorustik kasutatakse nii tava ventilatsiooni süsteemina kui suitsueemalduse süsteemina siis tasub väljastada erinevad osamudelid IFC formaadis. Sarnaselt ka dubleeritakse näiteks hoone siseseinad, mis on nii arhitektuurses osamudelis kui ka konstruktiivses osamudelis võivad olla.

  • Kehtivas seadusandluses on erinevate projekteerijate vastutuspiirid suitsutõrjesüsteemide kavandamisel on ebaselged, mille tõttu raske öelda kes mida peab tegema, sellest tuleb kokku leppida kohe enne projekteerimist. Minu hinnangul kogu hoone tuleohutus kontseptsiooni eest vastutav on tuleohutuse spetsialist, vastava pädevusega, ning peab andma sisendi teiste projekti osa projekteerijale.

    Spetsialiste pädevuse osas hinnangu mina ei oska anda. Spetsialistide pädevust ja vastavus kutsestandardille korraldavad kutseandjad. Tuleohutusekspert ja Tuleohutusspetsialisti kutse andjaks Eestis on Sisekaitseakadeemia.

  • Sõltub sellest kas eramajas on tuletõkketsoonid või mitte. Teatud juhul (nt. suurem katlamaja, garaaž jms.) eramaja võivad olla kavandatud ka tuletõkketsoonid ning sellisel võib kasutada ka tuletõkkeklapid.

  • Kas hoone kavandatakse mehaaniline või loomulik suitsutõrje süsteem otsustatakse projekteerimise käigus erinevate spetsialistide koostöös. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata suitsutõrje süsteemi kavandamisel näiteks maa-aluses garaažides, suure rahvahulgaga hoonetes (teatrid, kontserdisaalid, konverentsikeskused) , tootmishooned, kaubanduskeskused jms.

  • Eestis ei ole levinud praktika. Maailmas on levinud nii külma- kui ka kuumsuitsu testid

  • Eestis turul sellist koolitust ei ole. Kuid saab leida rahvusvahelisi koolitusi erinevate organisatsioonidel, näiteks:

    www.sfpe.org/

    www.smokecontrol.org.uk

    www.nfpa.org

    www.youtube.com/

    Laiemalt tuleohutuse inseneri magistrikraadi saab näiteks International Master of Science in Fire Safety Engineering programmi raames, imfse.be

  • Eestis ei pööra palju tähelepanu suitsutõrjesüsteemidele projekteerimisel, tavaliselt, aga on ka erandid,. Kõige parem näide on Riigi Kinnisvara AS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“, kus suitsutõrje süsteemide nõuded kavandamisele, ehitusele ja vastuvõtu protseduuridele puuduvad. Selle põhjuseks on teadusliku uuringute ja katsete puudumine suitsutõrje teemadel.

    Arenguruumi on palju, aga arenemis soov peab olema ka riiklikul tasandil.