KONVERENTS

“TEHNOSÜSTEEMID”

19.03.2024

Tallinna Tehnikaülikooli peahoone aulas toimuv konverentsipäev toob kuulajateni tehnosüsteemide aktuaalsuse. Tähelepanu pööratakse kogemuslugudele nii projekteerija, ehitaja kui ka kasutaja seisukohalt. Analüüsitakse tänast olukorda Eestis ja välismaal, kuid nähakse veel tuleviku väljavaateid. 

Kuulajad saavad praktilisi näpunäiteid, mida rakendada oma igapäevatöös. Hea võimalus esitada küsimusi oma ala spetsialistidele.

Täiendusõppe punkte (TP) on võimalik saada ainult kohapeal osalemisega.

Kogu koolituse läbinud saavad ehituse ja tehnosüsteemide inseneeria kutseala täienduskoolituse punkte: 5.0 TP (EEL- i poolt hinnatud)

Kogu koolituse läbinud saavad ehitiste energiatõhususe inseneeria kutseala täienduskoolituse punkte: 5.1 TP (EKVÜ poolt hinnatud)

Karli Aau

„BIM eile, täna ja homme“

Karli Aau on Revitis hoone tehnosüsteemide projekteerimise ja modelleerimisega tegelenud alates 2015. aastast. Karli on nii hariduselt, kvalifikatsioonidelt kui igapäevases tööelus seotud kütte- ja ventilatsioonisüsteemidega. Lisaks jagab ta oma teadmisi Reviti valdkonnas ka koolitajana.

Kirill Jermilov

“Hoone mehaaniline suitsutõrje”

Kirill Jermilov omab enam kui 19 aastat kogemust hoonete tehnosüsteemide projekteerimise valdkonnas, eelkõige on kokkupuude hoone sisekliima süsteemide ja hoone mehaaniliste suitsutõrje süsteemidega . Selle aja jooksul on ta töötanud projekteerijana ja vastutava spetsialistina. Alates 2008. aastast on Kirill juhtinud projekteerimisettevõtet Virtex OÜ. Igapäevaselt tegeleb ta insener-tehniliste konsultatsioonidega ning projekteerimisega.

Martin Thalfeldt

“Uute kortermajade energiamärgiste kvaliteet”

Martin Thalfeldt on Tallinna Tehnikaülikooli Liginullenergiahoonete uurimisrühma hoonete tehnosüsteemide kaasprofessor. Hetkel keskendub tema uurimistöö peamiselt andmepõhisele hoonete energiatõhususe ja sisekliima hindamisele. Martin on koostanud mitmeid juhendmaterjale hoonete fassaadide ja tehnosüsteemide kavandamiseks ning tal on varasemast praktiline kogemus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide projekteerijana. 2023. aastal juhtis ta Tallinna Tehnikaülikooli poolt projekti “Kortermajade arvutuslike energiamärgiste kontroll”.

Taavi Telgma

“Arter Kvartali tehnosüsteemid ehitaja pilgu läbi”

Taavi Telgma on Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane ning diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide insener ehitustegevuse juhtimises. Samuti omab ta turvasüsteemide vastutava spetsialisti kutsetunnistust suitsutõrjesüsteemide ning vee- ja vahtkustutuse süsteemide paigaldamise ja hooldamise erialal.
Taavi on juhtinud tehnosüsteemide ehitust nii kortermajade, suurte äri-, tootmis- ja spordihoonete, haiglate, koolimajade ning viimasel kümnel aastal ka kõrghoonete rajamisel.

Margus Napp

“Ventilatsiooniagregaatidega seotud väljakutsed renoveerimisprojektides”

Margus Napp on ettevõttes ETS NORD Recair ventilatsiooniseadmete tootejuht alates 2021. aastast. Valdkonnas on staaži kokku 10 aastat ja varasem töökogemus on kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide insenerina Eesti suuremates projekteerimisettevõtetes. Magistrikraad on omandatud Tallinna Tehnikaülikoolis kütte ja ventilatsiooni erialal. Tootejuhina on Marguse igapäevasteks tööülesanneteks tootearenduse projektide juhtimine, uute lahenduste välja töötamine ning klientide toetamine tehnilistes küsimustes.

Kristi Nakkurt

“Tehnosüsteemide käikuandmise väljakutsed omanikujärelevalve vaatenurgast”

Kristi Nakkurt on töötanud kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide ning hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalvena üle 10 aasta. Vabatahtliku tööna panustab Kristi eriala arengusse läbi Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) ja Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi (EVKIS).

Lauri Suu

“Renoveerimise eesmärgid ja mahud”

2023 saavutati Euroopa riikide vahel kokkulepe hoonete energiatõhususe direktiivi uusversiooni sisus. Sellest lähtub, mis ajaks mis hooneid ja mil määral tuleb renoveerida, et saavutada lõppeesmärk – kliimaneutraalne hoonefond aastaks 2050. 

Lauri Suu on pikalt töötanud erinevate korterelamute renoveerimist puudutavate meetmete välja töötamisel ning viimased 2 aastat juhtinud projekti „BuildEST“, mille eesmärk on olla hooandja hoonete renoveerimisele ja aidata ellu viia hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke.

Siret Trei

“Uuendused energiatõhususe määrustes”

Siret Trei töötab hoonete energiatõhususe nõunikuna Kliimaministeeriumis. Ta omab pikaajalist töökogemust kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide insenerina sh arvutuslike energiamärgiste koostajana. Siret on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppe keskkonnatehnika erialal.
Oma ettekandes tutvustab Siret, mis on uut 2025. aasta 1. märtsil jõustuvates energiatõhususe määrustes:
  • energiamärgiste uus skaala;
  • kütte ja jahutuse uued seadeväärtused;
  • kliimaandmete uuendamine;
  • metoodika täpsustused;
  • energiaarvutuste tõendamise uus kord.

KUULAJATE KÜSIMUSED ESITLUSTELE

„BIM eile, täna ja homme“

Karli Aau

  • Lause on PP ristumised ei ole prioriteetsed on kas minu poolt halvasti väljendatud või kehvasti tõlgendatud. Põhiprojekti ristumised on prioriteetsed kriitilistes kohtades ja kriitiliste osadega. Näiteks ventmagistraalid tehnoruumide läheduses, õhuvõtu ja heitõhukanalid ning isevoolsed kanalisatsioonitorud. Ka ülejäänud magistraalidele peaks ikkagi põhilised kulgemisteed olema teostatavad. Küll aga ei ole mõtet näha vaeva kogu mudeli põhjaliku koordineerimisega kuna peaaegu alati ei jää PP lõplikuks. Toimub muudatusi nii toodete täpsustamisel, tellijal tekib protsessi käigus uusi mõtteid, valitakse teisi ehitustehnoloogiaid, avastatakse varem tähelepanuta jäänud vigu jmt.

  • Mudelist spetsi loomise all mõtlesin ma eelkõige originaaltarkvarast loodud spetsi. Näiteks Reviti puhul Revit Schedule-d, mille eksportimisel ühte Exceli faili tekib spets. Excel on lihtsalt Schedule-ite visualiseerimise viis, kuhu info mudelist kantakse. Kui on soov kasutada ka IFC-mudelit spetside kontrollimiseks, siis peab olema ka projekti alguses kokku lepitud milliseid seadmeid, mis täpsusega mudelis kuvatakse. Näiteks kui on kalorifeeri segamissõlm, siis kas ta on mudelis täpselt nii nagu skeemil või on ta elemendina „Segamissõlm“ millel on näiteks viide skeemile, kus on täpne spetsifikatsioon.

    Originaalmudeli sisu, ja selle eest mis sisu sealt välja suudetakse eksportida, eest vastutab ikkagi originaalmudeli looja ehk projekteerija. Seda kas sisu vastab kokkulepitule saab kontrollida BIM koordinaator.

  • Ma arvan et enim aitaks BIM-i tulevikku arendada see kui arendustööga tegeldakse süsteemselt ja järjepidevalt. Ning ei pusita üksi oma nurgas vaid uuritakse mis on teiste kogemused ja ollakse valmis ka enda omi jagama. Kui on mingi probleem millele soovitakse leida lahendust, siis mina soovitaks pöörduda Digitaalehituse Klastri poole ning ehk leitakse ka teisi kellel on sama probleem ning ühiselt võimalik ka lahendus leida.

  • Kui olemasolevad hoone osad ja kommunikatsioonid on modelleeritud näiteks punktipilve järgi, siis kindlasti aitab see probleeme ennetada. Küll aga ei aita punktipilve olemasolu üksi vaid kindlasti peab olema ka BIM-koordinaator kes olemasoleva vs. projekteeritava olukorra vastuolusid kontrollida suudaks. Süsteemne ja järjepidev kontroll on see, mis lõpuks nii uue kui ka rekonstrueeritava hoone puhul tulemuse tekitab.

"Arter Kvartali tehnosüsteemid ehitaja pilgu läbi"

Taavi Telgma

  • Büroopindadel palgid ainult jahutuseks, kütteks on radiaatorid ning põrandasisesed konvektorid

  • Küsimus ei ole vaid basseini kohal roostevaba terase mittekasutamisest vaid ka basseiniõhuga kokkupuutes olevate ruumide või ruumiosade kohta. Seda, miks erinevad tootjad kas ei näe ette või ei soovita roostevabast teraasest toodete kasutamist, tuleks küsida tootjatelt. Minule teadaoleva kohaselt võib olla teemaks nikli sisalduse kogus roostevabas terases. Roostevabad pinnad, mida pidevalt puhastatakse, ei oma mingit ohtu. Küsimus on pigem konstruktsioonides , kinnitusmaterjalides ja näiteks torumaterjalis millele tavapäraselt puudub juurdepääs. Selleteemaline ettekanne on leitav EKVÜ kodulehelt eelmisel sügisel toimudnud koolituspäevast “Praktikult praktikule 3”

  • Büroopindade suitsueärarastus on lahendatud suitsueemaldamise büroopinnal asuva torustiku kaudu ning õhu juurdevool tagatakse fassaadil paiknevate ja automaatselt avanevate kompensatsiooniõhuavade kaudu. Suitsueemaldusventilaatorid asuvad hooneosade katustel. Tiguparkla suitsueemaldus toimub samuti tiguparklas asuva torustiku kaudu ning kompensatsioonõhk tagatakse läbi automaatselt avaneva parkla ukse. Väljatõmbeventilaatorid paiknevad keskhoone katusel

  • Nagu ma ettekandes mainisin, siis tehniliste ruumide ruumivajadus ja gabariidid peaksid paika saama arhitekti ja tehnosüsteemide projekteerijate koostöös. Selles osas tuleks tehnosüsteemide projekteerijatel olla julgemad oma nägemust avaldama. Mis puutub küsitud rootoritesse, siis õnneks on rootor oma korpusest mõnevõrra väiksema gabariidiga ning aitab seeläbi kaasa selle vahetusele. Reaalsuses näeb rootori vahetus tavapäraselt välja selliselt kus rootor lõigatakse koha peal tükkideks ning uus tarnitakse sektoritena mis kohapeal kokku pannakse. Isegi kui rootor on ühes tükis eemaldatav, siis selle transport majast välja ja uuega asendamine ühes tükis ei ole võimalik juba väljumisteede või piiratud lifti kandevõime tõttu. Muud seadme osad on kergemini vahetatavad ning üldiselt nende hoolduseks ja vahetamiseks võimalused tagatud. Mainitud 3,5cm on eelkõige murettekitav kuna nii piiri peale sattudes ei saa me kindlad olla kas ehituskonstruktsioonide tolerantside ebasobilikul summeerumisel seade füüsiliselt ära mahub.

  • Olles olnud väga erinevate suurustega ehitusobjektidel, võin oma kogemuse põhjal öelda, et alati on torusüsteemide järelevalve esindatud ühe inimesega. Järelevalve meeskonna määravad reeglina tellija ja järelevalvet teostav ettevõte, samuti ka selle, kas järelevalve paiknev ehitusobjektil või mitte. Kaetud töid toimub tõesti väga sageli ning seega ka ülevaatuseid. Meil on oma rutiin järelevalvega sisse töötatud ning hea on koos töötada kui vaated töövõtetele ja kvaliteedile langevad suures osas kokku

  • Puhastusluukide arv on vastavalt kindlasti suurem. Kuna tavaventilatsioonitorustike kinnituste lahendused vastavalt paigaldusjuhenditele on tugevuse mõttes suure varuga, siis lisanduv koormus ei ole nii suur mis vajaks erilähenemist.

  • Teenindusluugid on kõikidele fan-coilidele ette nähtud, igaühele valdavalt 800x400 teenindusluuk milliseid on seadme kohta kaks tükki kõrvuti. Filtrite vahetus tehakse seinal paikneva sissepuhkeresti avamise kaudu. Kui torustikus on tõkestusi, siis on tarvilik lisada vajalikus koguses puhastusluuke.

  • Arteris on kaks KVVKJ inseneri ning neli EL-TV-NV-AUT inseneri. Kõik insenerid on vähemal või rohkemal viisil kaasatud projekteerimisega. Projekteerijad on projekteerimisega ametis olnud alates 2017 aastast ning täna toimub projekteerimine paralleelselt ehitustegevusega. Enamasti projekteeritakse üürnike siselahendusi. Projekteerimisnõupidamisi on nädalas reeglina 3-4

  • Korterites on kasutatud Flexiti ventilatsiooniseadmeid

  • Kuna tegemist on rendikorteritega ning nende haldamisega tegeleb operaator, siis paljuski on lähtutud operaatorilt saadud lähteinfost

  • Köögikubude torud kulgevad igast korterist eraldi katusele. Kubu rakendamisel avaneb ventilatsioonitorul mootoriga sulg-klapp mis sulgub kubu kasutuse lõppedes.

  • Kvartali peale saime kokku 58 kompaktseadet (AHU), 61 korteri ventilatsiooniseadet ja üle 80 ventilaatori abil töötavat süsteemi, seega üle 200 süsteemi. Kompaktseadmed on ilma tehaseautomaatikaga ning rajatakse eraldi vastavalt tellija lähteülesandele. Valdavalt on kasutusel Siemens ja Schneider

  • Tõstetud põranda kasutamine oli tellija lähteülesande üks põhipunktidest, et saavutada tema poolt soovitud süsteemide paindlikkus. Seda eelkõige voolusüsteemide, aga ka küttesüsteemi puhul. Samuti võimaldab see tõstetud põranda alla paigaldada teatud osa kanalisatsioonitorustikust. Minu seisukoht on, et iga lahendus, mis aitab kaasa korruse lae all tehnosüsteemide ristumiste vältimisele, on hea.

"Hoone mehaaniline suitsutõrje"

Kirill Jermilov

  • Tänapäeval võimalik mudelda väga palju erinevaid asju. BIM protsessi kasutusele võtmisel, oluline aru saada mis info on oluline ja kus info edaspidi kasutatakse. Näiteks, kui BIM kasutakse eelarvestamiseks, siis oluline spetsifitseerida kõik materjalid ja seadmed õigesti. Näiteks – ventilaatorite klass, õhutorustiku tulepüsivus, suitsu kontrollklappide klassifitseerimine jms. Juhul kui õhutorustik kasutatakse nii tava ventilatsiooni süsteemina kui suitsueemalduse süsteemina siis tasub väljastada erinevad osamudelid IFC formaadis. Sarnaselt ka dubleeritakse näiteks hoone siseseinad, mis on nii arhitektuurses osamudelis kui ka konstruktiivses osamudelis võivad olla.

  • Kehtivas seadusandluses on erinevate projekteerijate vastutuspiirid suitsutõrjesüsteemide kavandamisel on ebaselged, mille tõttu raske öelda kes mida peab tegema, sellest tuleb kokku leppida kohe enne projekteerimist. Minu hinnangul kogu hoone tuleohutus kontseptsiooni eest vastutav on tuleohutuse spetsialist, vastava pädevusega, ning peab andma sisendi teiste projekti osa projekteerijale.

    Spetsialiste pädevuse osas hinnangu mina ei oska anda. Spetsialistide pädevust ja vastavus kutsestandardille korraldavad kutseandjad. Tuleohutusekspert ja Tuleohutusspetsialisti kutse andjaks Eestis on Sisekaitseakadeemia.

  • Sõltub sellest kas eramajas on tuletõkketsoonid või mitte. Teatud juhul (nt. suurem katlamaja, garaaž jms.) eramaja võivad olla kavandatud ka tuletõkketsoonid ning sellisel võib kasutada ka tuletõkkeklapid.

  • Kas hoone kavandatakse mehaaniline või loomulik suitsutõrje süsteem otsustatakse projekteerimise käigus erinevate spetsialistide koostöös. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata suitsutõrje süsteemi kavandamisel näiteks maa-aluses garaažides, suure rahvahulgaga hoonetes (teatrid, kontserdisaalid, konverentsikeskused) , tootmishooned, kaubanduskeskused jms.

  • Eestis ei ole levinud praktika. Maailmas on levinud nii külma- kui ka kuumsuitsu testid

  • Eestis turul sellist koolitust ei ole. Kuid saab leida rahvusvahelisi koolitusi erinevate organisatsioonidel, näiteks:

    www.sfpe.org/

    www.smokecontrol.org.uk

    www.nfpa.org

    www.youtube.com/

    Laiemalt tuleohutuse inseneri magistrikraadi saab näiteks International Master of Science in Fire Safety Engineering programmi raames, imfse.be

  • Eestis ei pööra palju tähelepanu suitsutõrjesüsteemidele projekteerimisel, tavaliselt, aga on ka erandid,. Kõige parem näide on Riigi Kinnisvara AS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“, kus suitsutõrje süsteemide nõuded kavandamisele, ehitusele ja vastuvõtu protseduuridele puuduvad. Selle põhjuseks on teadusliku uuringute ja katsete puudumine suitsutõrje teemadel.

    Arenguruumi on palju, aga arenemis soov peab olema ka riiklikul tasandil.

AJAKAVA

10.00 - 10.15 Konverentsi avasõnad

I plokk - Projekteerimine (10.15 - 12.10)

  • „BIM eile, täna ja homme“ - Karli Aau (AS Infragate Eesti)

  • “Hoone mehaaniline suitsutõrje” - Kirill Jermilov (Virtex OÜ)

  • “Ventilatsiooniagregaatidega seotud väljakutsed renoveerimisprojektides” - Margus Napp (ETS NORD AS)

12.10 - 12.50 Lõunapaus

II plokk - Ehitus ja näited praktikast (12.50 - 14.10)

  • “Arter Kvartali tehnosüsteemid ehitaja pilgu läbi” - Taavi Telgma (AS Merko Ehitus Eesti)

  • “Tehnosüsteemide käikuandmise väljakutsed omanikujärelevalve vaatenurgast” - Kristi Nakkurt (Must maja OÜ)

III plokk - Energiamärgis (14.15 - 16.15)

  • “Uute kortermajade energiamärgiste kvaliteet” - Martin Thalfeldt (TalTech)

14.40 - 15.10 Kohvipaus

  • “Renoveerimise eesmärgid ja mahud” - Lauri Suu (Kliimaministeerium)

  • “Uuendused energiatõhususe määrustes” - Siret Trei (Kliimaministeerium)

Korraldaja jätab endale õiguse teha muudatusi ürituse sisus ja ajakavas.